Vahetuslaps

                           Vahetuslaps

Autor: Christine Nöstlinger

Illustreerinud: Tiina Alver

Tere! Seekord lugesin raamatut nimega vahetuslaps. See raamat rääkis sellest kuidas Jesper tuli vahetulapseks Tomi asemel (poiss kes tegelikult pidi tulema, aga ta murdis oma vasaku jala ja pidi koju jääma). Teda võttis vastu pere, kus oli poiss nimega Ewald, hüüdnimega Waldi. Waldi oli tore poiss, aga talle ei meeldinud üldse Jesper, sest tal olid väga halvad kombed. Raamat räägib sellest, kuidas Jesper satub sekeldustesse ja toob neid ka teistele kaela. Mulle ei meeldinud selles raamatus Waldi ema iseloom, sest ta oli täielik pedant! Ta käis õpetajatelt paremaid hindeid oma pojale nurumas ja elas Waldil täiega seljas. Õnneks tuli siinkohal appi Waldi õde Bille. Tema aitas Waldil vanemate vastu niiöelda võidelda. Minu meelest oleks selle raamatu hinnang  viiest tärnist(*****) kolm(***), sest see oli natuke arusaamatu osadest kohtadest. Ka lugeda oli seda raamatut üpris raske, sest oli osades kohtades inglise keeles (aga sellel oli õnneks tõlge olemas). Ma sain sellest raamatust teada, kuidas see vahetusõpilaste asi õigupoolest käib, sest ma tahaks ka kunagi minna vahetusõpilaseks. Mulle see raamat väga ei meeldinud, sest see tundus mulle natuke igav. Minu arust oli raamatu peamine mõtte näidata, et ega see vahetusõpilase elu väga kerge ka pole. Ma soovitaksin seda raamatut neile, kellel ei ole inglise keel päris selge, sest siit saab nii mõndagi teada inglise keele kohta. Raamatu pildi leiate teksti alt. 

Tasuja

                                                  Tasuja

Autor: Eduard Bornhöhe

Tere! See kord lugesin raamatut "Tasuja". Selles raamatus räägiti Tambeti pojast Jaanusest ja tema sekeldustest. Jaanust hakati tasujaks kutsuma selle pärast, et ta algatas jüriöö ülestõusu. Jaanusele meeldis vabadus ja ta hindas seda väga! Ta võis ka võidelda teistega kuid tavaliselt ta suhtles rahulikult. Lugeda oli suhteliselt raske kuna tekstis oli palju vanaaegseid ja raskeid sõnu. Ma sain teada et orja põlv oli väga karm. Mulle see raamat väga ei meeldinud kuna see oli vanaaegne. Ma arvan et selle raamatu peamine mõte on, et "Vabadust tuleb hinnata". Raamat oli suhtelistelt põnev. Soovitaksin seda vanusele 14+, sest raamat oli üpriski raskete sõnadega.



                                                                 

                                                     

Tom Gates Suurepärased ettekäänded (ja muu hea kraam)

                                Tom Gates

Suurepärased ettekäänded (ja muu hea kraam)

 

Autor: Liz Pichon

Illustreerinud: Liz Pichon 

Hei! Siin mina, Markus! Oli soe ja mõnus suvi ning olin palju väljas aga ikkagi jõudsin veel ühe raamatu läbi lugeda. Selle raamatu pealkiri on Tom Gatesi Suurepärased ettekäänded (ja muu hea kraam). See raamat rääkis Tomi elust ja sekeldustest. Tom Gates on naljakas ja talle meeldib väga palju joonistada ja ta vihkab enda klassikaaslast Marcust. Seda raamatut oli väga kerge lugeda kuna see on praktiliselt nagu koomiks. Mulle väga meeldis see raamat kuna selles oli hästi palju illustratsioone, slänge ja see oli nagu kaasaegne nn pubekate raamat. Liz Pichon on Inglismaa illustraator ja lastekirjanik. Ma soovitan lugeda ka teisi tema raamatuid, näiteks Tom Gates Kõik on ülitore (enam vähem) ja Tom Gatesi Äge maailm.

Valge Tähekiire seiklused

                 Valge Tähekiire seiklused

Autor: Marko Kaldur
Kujundaja: Irina Tammis
Fotod: Marko Kaldur

No tere jälle! Viienda klassi lõpp, kohe varsti suvevaheaeg. Ainult kaks nädalat veel ja kool ongi läbi. Ma olen nii väsinud juba nendest kontrolltöödest. Aga mis ma siin niisama jutustan, asume asja juurde! See kord pidime lugema uudiskirjandust, mina valisin selleks "Valge Tähekiire seiklused". Selle raamatu tegelasteks olid valge samojeedi koer Tähekiir ja ta peremees Marko Kaldur. mulle meeldis väga see, et autor jutustas enda ja koera seiklusi pealtvaataja pilgu läbi. Mulle meeldis ka väga selle koera peremehe elustiil  rännata läbi Eesti koos inimese parima sõbra,  koeraga - küll see oleks lahe. Raamat rääkis sellest, kuidas peremees ja ta ustav koer mõõda Eestit ringi rändavad, külastades soid, tuhamägesid, suusakeskust, piiripunkti, kalurionni jpm. Kui ma seda raamatut lugesin, tulid mu sisse soojad, helged, rõõmsad, kurvad ja naljakad tunded. Raamatu tegi eriliseks see, et koera ja peremehe suhted olid väga lähedased. Mind üllatas see, et koerad on targamad kui ma teadsin. Mind tegi rõõmsaks see, et Tähekiirega juhtus igasuguseid naljakaid asju nagu näiteks tast läks suur merelaine üle jne. Naljakas oli ka see, et Tähekiirele meeldis ennast peeglist vaadata ja ta oli üldse väga edev. Ma soovitaksin seda raamatut igale vanusele ja just koerte omanikele, kuna siit raamatust saab koerte kohta rohkem teada. Ning loomulikult ka Eestimaa kohta.



   

Bumerang

                                  Bumerang

Autor: Ott Arder
Illustreerinud: Priit Pärn

Hei! Nüüd lugesin ma Ott Arderi luuleraamatut "Bumerang". See raamat on väga naljakas ja omapärane. Nimetatud raamatu riimid on väga naljakad ja lahedad. Näiteks minu lemmik luuletus selles raamatus on järgmine:

Hommikune kärbsejaht

Pole meeldiv kärbest tappa.
Aga miks ta tuleb tuppa?
Miks ta mööda minu keha
huvireisi võtab teha?

Arvab ehk, et surnud olen?
Teesklen vaid, et ärkvel pole.
Oota, kohe saan su pihku!
Tsauhti! Kahman tühja õhku.

Väle kärbes ära lendab -
tüütu pirin, kõrvus undab;
hüppan kähku voodist välja,
ei ma enam mõista nalja!

Värisege, Kärbsekarjad!
Pesen nägu, hambaid harjan,
võtan pihku kärbsepiitsa -
varsti üksi teist ei iitsa!

Selles raamatus on tegelasteks imelikud ja erinevad olendid. Kui ma seda raamatut lugesin oli mul nalja nabani, kuna kõik luuletused olid omamoodi vahvad ja lahedad. See raamat tekitas mu sees mõnusa tunde. Mulle meeldis ka selle raamatu illustratsioon, See oli vanaaegse välimusega. Värve väga illustratsiooniks ei kasutatud. See oli natukene kurb kuna värvid annaksid meeleolu juurde. Ma soovitaksin seda raamatut lugeda igas vanuses inimestel, sest et siis on terve päev rõõmus. Varsti kirjutan uue!

Onu Heino väike pere

                ONU HEINO VÄIKE PERE
 
 Autor: Jaanus Vaiksoo
 Illustreerinud: Kertu Sillaste

Tere jälle! See kord lugesin ma Jaanus Vaiksoo kirjutatud luuleraamatut mis on väga põnev. See raamat rääkis Onu Heinost ja temaga juhtunud asjadest. Siin raamatus olid põhitegelased Onu Heino ja tema pere. Selles raamatus leidus ka väga huvitavaid riime näiteks:

Aga õhtul akna taga
siis kui pere veel ei maga
istub Heino vahtrapuul
ikka rõõmsad laulud suul

jne. Kui ma seda raamatut lugesin siis see tekitas minus sees sellise sooja ja hooliva tunde. Selle raamatu meeleolu oli väga mõnus. Mulle meeldisid ka selle raamatu illustratsioon, see oli väga värvikirev, meeleolukas ja lastepärane. Soovitan seda raamatut nii suurtele, väikestele kui ka vanematele inimestele kuna see toob naeratuse suule :D Järgmise korrani!
                   

               

Mio, mu Mio

                                    Mio, mu Mio

Autor: Astrid lindgren

Illustreerinud: Ilon Wikland

Hei! See kord lugesin ma sellist raamatut nagu "Mio, mu Mio". Raamatus räägib poisist kelle nimi on Bo Wilhem. Bo Wilhem oli lapsendatud ning elas Edna ja Sixteni juures. Aga tädi Edna ja onu Sixten vihkasid teda. Ühel õhtupoolikul kõndis ta aga pargis ning leidis pudeli, kus sees oli vaim. Ta päästis vaimu välja ning nad said sõbraks, siis viis vaim ta kaugele maale. Seal kohtus Bo Wilhem ehk siis hüüdnimega Bosse oma isaga, kes oli ka selle kauge maa kuningas. Kuningas pani aga talle nimeks Mio. Siis kohtus Bosse Jum-Jumiga ja nad said väga headeks sõpradeks. Jum-Jum meenutas talle natukene tema sõpra Bengkat. Mio ja Jum-Jum rändasid ja seiklesid ning leidsid palju uusi sõpru. Aga inimestel valitses südames hirm, kuna kõik kartsid rüütel Katot. Katol oli kivist süda ja ta röövis lapsi ning tegi nad oma teenriteks või muutis nad lindudeks! Mio ja Jum-Jum läksid Katoga võitlema, aga Kato sai nad kätte ja pani nad vangi nälgima. Neid aitas välja lusikas, mille nad olid Jiri õelt saanud. Kui sa lusika suhu panid siis sa said leiba. Valvuritest sai Mio mööda nähtamatuks tegeva mantliga, mille andis neile kangakuduja. Mio võitis rüütel Kato ja kõik linnud muutusid taas lasteks ning nad ratsutasid valgetel hobustel koju. Minu jaoks oli seda raamatut kerge lugeda kuna seal ei olnud uusi sõnu ega raskeid lauseid. Mulle see raamat väga ei meeldinud, kuna Astridil on palju paremaid raamatuid kirja pandud. Järgmise korrani!